Juho, Batman ja Jänx tegid mulle ettepaneku, et võiks Venemaale Uurali mägesi avastama minna. Kuna lääne poolses euroopas oli juba palju käidud, Atlandi ookenagi ära nähtud, siis ei olnud pikka mõtlemist. Ja kui aus olla, siis hing ihkas sisimas rohkem põnevust ja venemaa suudab seda kindlasti pakkuda, mõtlesin. Ei olnud ju ma ennem seal pool käinud.
Teekond nägi välja selline:
Narva piiripunktis ootasid teised juba ees, ratsud pakitud ja meel ülev.
Jänx
Juho
Batman
Kolakas ja Karu
Kuna transiiti tuli ca 2500 km ennem kui huvitavaks läks, siis oli kõigil uued kärnad kaasas, ja rattad üsna suures lastis.
Piir läks nii kiiresti kui võimalik minna oli, aga kõht läks selle peale tühjaks ikka. Niisiis Peterburi külje all tegime esimese eine. Keegi eriti hindadesse ei süvenenud. Toit oli nagu ikka, praad ja supp. Pärast arvet saades avastasime, et see kõhutäis maksis ühele ca 20 eurot. Venemaa pidi ju odav olema, aga no me olime Piiteri külje all ka sellises toredas puitlossis, ju siis nii pidi olema.
Laagri seadsime ülesse põllu servas. Pelmeenid ja väike naps :)
Pikad igavad sirged.
Selles bensukas väitsid müüjannad, et nad ei ole väljamaa rattureid 7 aastat näinud :)
